Öö pime
Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd,
silmapiirilt kaob Eestimaa rand,
jälle kodumaa pinnal voolab vaenlaste verd,
keda peksmas on eestlaste väed.
Anna andeks kallis Eesti, et sust lahkuma pean,
kui kodurand sind iial ei näe,
õitseb sirel, tulen tagasi sa seda kindlalt näed,
annan sulle oma relvastatud käe.
Vägev Taara, sa juhi soome sepa juurde meid,
sinna kust saab relvi ja nõu,
meie esiisad aastasadu käinud seda teed,
ei neid kohutanud ei tormid ega veed.
Ei Eestimaa pinnal kasva võõra riigi taim,
ei kordu kahjuks iial Jüriöö.
Ei punalipud sini-musta-valget katta saa,
pooleli jäi Tasuja töö.
Öö pime ja paat lõikab vahutavat merd,
silmapiirilt kaob Soomemaa rand,
jälle kodumaa pinnal voolab venelaste verd,
keda peksmas on eestlaste väed.
(”Ema” grupi meeste laul, kuuldud vanaisa Jaan Põldsepa käest.)
