Maid ja rahvaid maha jättes
:,: Maid ja rahvaid maha jättes,
Rõõmsalt kodu poole tõttes. :,:
:,: Tee peal tahtis pätt mind tappa,
Õnneks jõudsin kõrtsituppa. :,:
:,: Kõrtsitoas oli õhk nii kibe,
Õllest viinast põrand libe. :.:
:,: Otsiti seal kõnemehi,
Kellest kõrts ka polnud tühi. :,:
:,: Saadi kätte koolipapa,
Tassiti ta rahva ette. :,:
:,: Räägiti seal vanast ajast,
Ja ka meie lunastajast. :,:
:,: Ukse vahelt paistis pilu.
Kõrvaltoas oli nääriilu. :,:
:,: Mehed jooksid, habe ormis,
Näärikuuse peale tormi. :,:
Oh sa, õnnistaja, hoia,
:,: Kes sai kooki, kes sai saia, :,:
Kes sai väikse prääniku.
