Seal kus lõpeb asfalt
Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind, kallim,
Seal su süda mulle, jah mulle vaid lööb.
Kuid me vahel miilid on pikad ja hallid,
Meie vahel seisavad vaesus ja töö.
Olen sõidus päeval ja tähtede valgel,
Loojangute lõõsas ja puhkevas aos.
Kuid, kus lõpeb asfalt, seal vaevaselt algab
Põhjatute mülgaste lõputu kaos.
Eile sõber läks ja jäigi teele,
Täna võib see saatus leida mind.
Tuleta siis hetkeks veel kallim meelde,
Seda, et ma embasin mõtteis sind.
Väsimuse uim võtab võimust ja painab,
Vähened nii aeglaselt sõidetud maa.
Kuid mind hoiab uinumast lootus, mis aimab –
Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootad mind sa.
