Neli väljalöödud silma
Neli väljalöödud silma
lebab nukralt pargiteel.
Keset marmortreppi külma
lehkab roosa inimkeel
Sihvakasse lipumasti
tõmmatud on raipejalg.
Laibale on osavasti
silma löödud rauast kang.
Poodud neegri huulte vahelt
roosakana läigib vaht.
Laste liivakasti aga
ununend on inimnahk.
Pargipingilt vastu vaatab
alalõualuuta pea.
Tema mõtlik pilk mind saadab
inimsõbralik ja hea.
Näen seal laibal ülikonda
katmas verist vaagnaluud.
Üsna mitu sisikonda
veetud ümber kuusepuu.
Tuul see kannab üle muru
koltund liharäbalaid.
Jäsemeid ja kondipuru
jätkub siin veel nädalaid.
